Translate

teisipäev, 14. juuli 2020

Viin ja Bratislava 11.07-14.07.2020

Viini reisi eellugu. Odavlendudega reisides kaasneb peaaegu alati eellugu, sest lennuajad on lihtsalt kohutavad. No tallinnlastel on ideaalne kell kümme lendama minna, võrukatele tähendab see aga kell 4 öösel ärkamist (tagasilend kell 6, mis tähendab öösel 2 ärkamist). Meie tempot reisidel arvestades peame olema väga hästi välja puhanud, sest 30 tuhat sammu päevas teha vajab jõudu. Ja nii hakkabki esmapilgul odav tundunud reis kallimaks minema - vaja on Tallinnas ööbida. Meie kui säästureisijad valisime välja vanalinnas asuva odava hosteli - vaid 15 eurot öö. Hostelitega on muidugi alati see jama, et välja puhkamine ei ole kunagi garanteeritud, enamjaolt käib neis öö läbi tore möll. Kahe halva vahel valides jäi peale siiski ööbimine Tallinnas. Ja siis järsku juhtus midagi täiega ägedat - mind otsis facebookis üles lahe naine, kes oli oma armsa perega meiega samal Ahvenamaa kruiisil ja kahe minuti pärast oli meil kokku lepitud nende juurde ööbima minek. See on reisimise juures minu lemmikosa, me kohtume võrratute inimestega. Igatahes seda saab nüüd küll öelda, et kui sul pole üldse raha reisimiseks, siis mine Viini - edasi-tagasi pileti hinnad algavad 18 eurost!!! Meil nii hästi ei läinud, kogemata lisasin hirmkallid istumiskohad arvele ja enne ei märganud, kui näpp "maksa" nupul ära käis. Veel tegime sel korral erandi säästumajutuse suhtes, üürisime ilusa rõduga korteri üsna kesklinnas, aga vaikses piirkonnas. Ma minestan ära, kui peaks välja tulema, et selle all on siiski baar, nagu me majutustel ikka alati olnud on. Rõduga elamist on Viinis pea võimatu leida! Aga rõdu mul olema peab, sest muidu tuleb mul klaustrofoobia, kui pean korteris kinni olema ja ei saa paljajalu toast õue astuda.


Esimene päev Viinis. Täiega haige päev! Lõunast saadik olen oodanud, millal ometi saan maha istuda ja kõik hingelt ära kurta. Esiteks susati lennukis pihku mingi tervisedeklaratsioon, kus oli suurelt kirjas, et anna endast kogu isiklik info koos dokumendinumbri, koduse aadressi, e-postiga jne, siis saab mingi X terviseorganisatsioon sinu tervise eest hoolitseda. Ma ei soovi, et keegi peale minu mu tervise eest hoolitseb, aga minu soov ei lugenud, täitmine tehti kohustuslikuks (mul on sündimisest saadik tugevad probleemid arulagedate ja põhjendamata käskude täitmisega). Miks? Et koroona ja siis võib võtta minult kõik õigused ja nõuda isiklikke andmeid? Kõigepealt esitagu koroonasurmade lahkmisaruanded, nagu seda tegi Itaalia meditsiiniringkond, kes tõestas, et tuhandest surmatunnistusele märgitud koroonasurmast oli vaid käputäis surnud koroona tõttu, ülejäänutel oli südamerabandus, maksatsirroos jne. Et miks pole neid avalikuststud? Vot, mõtlemise koht. Pole minu moodi istuda teleka taga ja uskuda kõike, mis pähe üritatakse istutada. PS: meil on väga lähedalt võtta kogemus, kus Eesti hooldekodus surnud tädikese lähedastele pakuti raha, et surmatunnistusele tohiks panna põhjuseks "koroona". Millal inimesed oma peaga mõtlema hakkavad?! Kas polnud Viin just esimene koht, kus tehti meeleavaldus inimeste vabaduse piiramise kohta? Et isoleerima peaks neid, kes on riskigrupis, mitte noori terveid inimesi, kes viirushaigused käigu pealt läbi põevad? "Te peate mõtlema vanadele ja nõrkadele, keda nakatada võite, mitte isekalt reisima", oleme kuulnud korduvalt. Loomulikult me teemegi seda, reisilt tulles kannan maski, aga mõtlen ka sealjuures, et mingi vastutus võiks jääda riskigrupis olevale inimesele. Ei ole aus, et nõrgema tervisega inimene võib tööl käia, aga tugeva tervisega peab eemale hoidma, kuna elab tavapärast elu. Igatahes tunnen ma ennast täna halvasti. Ja ikkagi olen valmis seda kõike üle elama, sest reisima ma PEAN. Välisministeerium ütleb, et Austrias on maski kandmine kohustuslik ühistranspordis ja poodides. Ühistranspordis tõepoolest maske ka kantakse, aga poodides ja linnapildis pole ühtegi näha. Ehk et meedia näidatud paanika on jällegi ümber lükatud. Inimesed on absoluutselt mõnusad siin! Olen eluaeg arvanud, et mulle saksa keel ei meeldi. Aga austerlased räägivad selle niiiii ilusaks! Nii vabad, nii suhtlusaldid, nii abivalmid. Oih, läksin ootamatult positiivse noodi peale, kuigi kavatsesin ainult viriseda. Vihma sadas! Pagan! Jube oli! Käisime läbi hunniku losse ja imeilusaid kirikuid, aga mis nende kõigi nimi oli, me ei tea, sest silmi ei saanud tõsta, nina sadas kohe vihma täis ja hingata siis ei saanud. Lisaks tabas mind jälle tiivanärvivalu, aga laupäeval ei ole Viinis mitte ühtegi avatud apteeki! Lõpuks taipas Kaidar katsuda mu seljakotti, mis osutus kümme korda raskemaks tema omast ja kui ma sellest vabanesin, kadus ka tiivavalu. Ja jube, missugune nälg meid tappis! See on jälle see teema, et saan kõhuvalu, kui pean 20 eurot üksi ära sööma. Tegelt tuleb siia ka kerge positiivne noot sisse, sest Viinis on tore odavkauplustekett Billa, mis päästab hädast välja. Kilomeeter virinat tehtud, pean ikka lõpuks ka mainima, et ma küll veel ei kiirusta hinnangute andmisega (eriti arvestades, et mul oli täna kehv päev), aga tundub, et Praha jääb siiski esikohale minu ilusate linnade nimistus. Viinis on küll lõpmata suursugused lossid ja imelised pargid, täitsa tore vanalinn, aga vähemalt täna ei olnud sellist vau-efekti, nagu oli Prahas, kus absoluutselt iga hoone ja nurgatagune oli suur vaatamisväärsus. Nagu ütlesin: veel ei anna hinnangut. Homme on ilus ilm ja vaade kindlasti hoopis teistsugune. Ahhaa, tänase päeva kõige fantastilisem hetk: saabudes Viini sain sõnumi majutajalt: võti on mati all. Naersin püksid täis! Väike positiivne hetk jällegi sees - majutuse all ei ole baari!!! Et aga virisemine täiuslik oleks, siis võin öelda, et ilmselt pandi KÕIK Viini tänavad kinni ja kogu liiklus käib meie tänaval. Juhuu, elagu reisimine....ma pole täna kindel, mis emoticoni ma siia lõppu peaks panema....















Teine päev Viinis. 25 kilomeetrit ja 34800 sammu käidud, põlved on pahupidi ja kael ei kanna enam kolpa. Ma olin puhta lollakas, et tahtsin võrrelda Viini ja Prahat ja neile esikohta jagada! Kahte nii ülivõimsalt vägevat linna ei ole võimalik võrrelda, veel vähem neile kohti jagada! Kui Viinis oleks ainukese vaatamisväärsusena Schönbrunni loss, ka siis peaks kindlasti siia tulema, see on sõnulseletamatult vägev. Loss oma 1,76 ruutkilomeetrise pargiga oli Habsburgide suveresidents. Pargis on maailma vanim loomaaed aastast 1752, kus näeb pandakest, keda naljalt ju loomaaedades ei näe. Lossi külastus maksab 28.50, loomaaiapilet 22 eurot, mõlemad ostes saab soodukat - kokku 47 eurot. Loss on seest kulda ja karda ja võrratuid laemaalinguid täis. Park on avatud kõigile tasuta, juba hommikul on see täis tervisesportlaseid ja niisama elunautlejaid. Mul nöörib natuke kõri, sest emotsioonid on nii metsikult võimsad, aga sõnadesse ma ei suuda neid panna. Ma ei ole näinud elades nii tohutusuurt vanalinna! Äkki 10x10 km? Või isegi rohkem, teisele poole Doonaud me ei jõudnud. Mul oli mitmeid kordi päeva jooksul dejavu - kord olin justkui Prahas, kord Küprosel Nicosias. Aga kõike imelist ja võimsat oli palju rohkem, kui neis kahes kokku. Võinojah, nagu ütlesin: võrrelda tegelikult ei saa. Ühesõnaga mu süda on taas vallutatud, seekord siis Viini poolt! Lugesin läbi hunniku reisikirju Viini kohta ja panime kirja kõik soovituslikud vaatamisväärsused, aga nüüd ma ütlen, et ainuke soovitus, mida anda, on minna vanalinna, kõndida otse, siis paremale ja vasakule, seejärel vasakule ja paremale ja otse, sest terve vanalinn on üks vaatamisväärsus, ei ole rohkem ega vähem võrratut. Oi, üks "must see" asi on kindlasti - Hundertwasseri kirjud majad! Arhitekt Friedensreich Hundertwasseri tehtud majad, mille sekka kuulub Hundertwasser Village - hoone, milles on kohvikud ja suveniiripoed. Appi, kui äge see on! Üks, mida peab silmas pidama Viinis, on see, et terves linnas on paralleelselt kõnniteedega rattateed ja peab jälgima, et õigel rajal püsiks ja ratturitel jalus ei töllerdaks. Rattureid on väga palju, seega on autoliiklus kordades väiksem, kui Tallinnas, kuigi elanikke on siin 1,9 miljonit. Iga nurga peal on veevõtukohad, nii et vaja on vaid tühja pudelit. Pühapäeval on Viinis kinni KÕIK poed, kaasa arvatud toidupoed. Võrratu lihtsalt! Ka teenindajad saavad istuda päev otsa perega kohvikus. Ja kohvikud on neil hommikust ööni puupüsti täis, inimesed istuvad külg-külje kõrval ja söövad hiigelsuurtest anumatest jäätist. Veel üks tähtis soovitus: kogu taskutesse 50-sendiseid, sest nii palju maksab avalike kemmergute külastus. Meil sularaha polnud ja pangaautomaati leida on täiesti võimatu, nii pidime kihutama lähimasse kohvikusse, kus minu pissihäda maksis meile 20 eurot (kaks õlut ja pisike õunastruudel). Ja nii terve päev mitu kohviku-pissipeatust. Kaidarile meenus, et kogu selle suursugususe juures oli häiriv vaatepilt see, et jõle palju suitsukonisid on tänavatel. Aa, Kaidariga tuli meelde, kuidas ta oli eilsest saadik elevil, et läheme Prateri rajooni, kus oli vanal ajal punaste laternate tänav ja praegu on see üks parimaid lõbutsemise piirkondi, kus on palju pubisid-klubisid. Ta kujutas vaimusilmas ette, et üks stripiklubi ajab seal teist taga ja meil tuleb hiiglama tore kogemus. Tegelikkuses aga pidi vaene mees pettuma, sest ühtegi stripiklubi me ei leidnud. Küll on seal aga suur lõbustuspark, kui lastega minek on. Ja vahakujudemuuseum ja planetaarium. Muide, koeri jalutatakse siin rihmata ja keegi ei kisenda. Üldse on siin vaikus see, mille üle ma väga imestan. Kõikides kohvikutes, mis on puupüsti inimesi täis, kostab selline vaikne uinutav sumin. Kõik naeratavad üksteisele, peavad hoogu, kui näevad sind pildistamas midagi, ei astu kaamera ette, tänavad ja paluvad ette-taha, lihtsalt võrratu rahvas. Kohe kindlasti soovitan ma liigelda jala, sest bussi hüpates kahetsed kohe, et järjest kõigest võrratust mööda sõidad. Meie 1.päeva väike ring: Belvedere loss - Stephansdom - St. Peter katolikukirik - Hofburgi keisriloss - Maria Theresa plats, ajaloomuuseum. 2. päeval päris jõhker ring: Schönbrunni loss - Naschmarkt (pühap kinni) - Hundertwasser Village - Prater (jätaks vahele, aga maitsed on erinevad) - Viini ooperimaja - Parlamendihoone (restaureerimisel, midagi ei näe) - Rathaus - Votivkirche. Nagu ütlesin - iga samm ühest kohast teiseni on võimas elamus, nii et pole vahet, mispidi Viin läbi käia. Nüüd aga peame leidma info, kuidas homme saada Slovakkia pealinna Bratislavasse, mis on Viinist vaid 65 km kaugusel.



















Kolmas päev Viinis. Ärkasime jälle kell 6. Täitsa napakad, puhkepäev ju. Reisidel on alati nii, elevus eesootava päeva ees ei lase magada. Napilt tund hiljem kõõlun juba ukse vahel ja sunnin Kaidarit neelama kiiremini tulist kohvi. Meid ootas Bratislava! Slovakkiasse minek Viinist on imelihtne. Vanalinnast ühistranspordiga rongijaama minek väga lihtne ei ole (siin nüüd punkt Praha kasuks, kus infopunkte oli iga nurga peal ja metrooliiklus imelihtne). Edasi-tagasi rongipilet Bratislvasse maksab 16 eurot, bussiga on odavam - üks ots 5.50, aga sõidab pool tundi kauem (rongiga tund). Võimalik on muidugi minna ka laevukesega mööda jõge, aga see oli üsna kallis, äkki oli 30 eurot ots... Rongipileti ostsime jaamast ja see kehtib kolm päeva ehk et kohe ei pea tagasi tulema. Lisaks on saabumise päeval selle piletiga tasuta ka Bratislava ühistransport. Jaama saamiseks ostsime 24 tunni pileti (8 eurot), millega saab kasutada kõike - busse, tramme, ronge. Jaamas peab pileti kindlasti valideerima sinises aparaadis, seda tuleb teha vaid üks kord. Ja nagu naksti olimegi Slovakkias. Välisministeerium ütleb, et avalikes kohtades on maski kandmine kohustuslik. Ju siis tänavad ei ole avalik koht, sest keegi ei kandnud maske. Küll aga ei lastud poodi maskita. Kohvikutes seevastu, nii sise- kui välisruumis, ei kandnud keegi maski. Minu jaoks jälle absurdne nõue, sest vaevalt sind poes ründab miski hullemini, kui kohvikus külg-külje kõrval istudes. Olen lugenud, et Bratislavas pole suurt midagi vaadata, aga ma ei jaga seda arvamust - igas kohas on midagi vaadata ja kogeda. Näiteks olid Bratislava kõnniteed nii korrast ära, et pidin esimese 5 minutiga hüppeliigese paigast nikastama. Oma viga muidugi, vahtisin ju kael kõver uhkeid maju. Vanalinn on seal pisike, tegime vähemalt 7 tiiru peale ja kogu aeg oli midagi vaadata, mida eelmisel tiirul ei näinud. Huvitaval kombel on see üsna sarnane Tallinna vanalinnale. Vaatamisväärsused on üsna lähedal üksteisele. Vanalinnas näeb vahvaid pronkskujusid. Üks, mida nägema peab, on St. Elisabeth Roman katolik kirik (Blue church)! Kirik nagu nukumaja! Ja no need inimesed - mu lemmikteema reisimiste juures! Nad nagu tunneks meid juba sada aastat, nii soojalt võetakse igal pool vastu, räägitakse enda kultuurist, uuritakse kust pärit oleme ja imestatakse meie imeliku keele üle. Nii tekibki tahtmine astuda sisse igasse kohvikusse, ajada juttu ja maitsta kohalikku toodangut. Muide väljas söömine ei ole odavam kui Viinis. Ainult õlu on poole odavam. Üks restoran pani küll kulme kergitama: sirvisime menüüd ja jõudes taimetoitude lehele jäi silma huvitav asi - pelmeenid kitsejuustu ja peekoniga, küpsetatud juust singiga jne. See tekitas huvi, kas slovakid tõepoolest ei ole kursis erinevate toitumisharjumuste ja veendumustega, aga ilmselt oli viga konkreetses restoranis, kuna igas jäätiseletis oli eraldi veganjäätised ja ülejäänud menüüd olid korrektsed. Jäätis ja õlu on need, mida Kaidar tahab maitsta igal reisil. Slovakkia jäätis trumpas üle siiamaani esikohal olnud Itaalia jäätise ja sealne kohalik õlu oli kindlasti üks parimaid seni maitstutest, võrdväärne pidavat olema vaid Tšehhi õlu. Veel on üllatuseks, et kohalikud veinid ja šampused on nii Bratislavas kui Viinis tohutult odavad - 2 eurot pudel. Ja maitse on ikka väga hea, ei ole mingid puuviljalurrid. Oleks teadnud, oleks kohvriga tulnud, ei peaks Lätti minemagi. Kohvriga meenub, et oleme kuidagi liimist lahti sel reisil. Eile näiteks astusin välja ilma eluks vajalikku täis seljakotita teades, et oleme varahommikust hilisõhtuni kodust kaugel. Jalas olid mul alles teist päeva Sketchersi sandaalid (ülimugavad igapäevaseks kasutuseks), millede vastupidavust reisile tahtsin proovida. Mässisin küll jalad üleni plaastrisse igaks juhuks, hõõruma need õnneks ei hakanudki, aga tõestasid, et meie tempole peavad vastu siiski vaid Eccod, mida ma ju seljakotiga kaasa ei võtnud. Ilmselt seetõttu on ka mu jalad poole lühemaks kulunud. PS: Schönnbrunni lossi soovitan minna kinniste jalanõudega, jube tüütu on kivikesi varvaste vahelt kogu aeg koukida. Tempost rääkides...mu jalad võib prügikasti visata, otsas, mis otsas. Kaidar avaldas arvamust, et olen nõrgaks jäänud. Katsugu ise tassida ülekaalulist kere pisikeste jalgade otsas! Viini naastes istusime trammi, kuna olen jalutu, ja tutvusime kaugemate kohtadega Viinis. Lubasin, et ei astu enam poolt sammugi. Ja siis, trammist välja astudes, tuli jälle kiljatus nähes järjekordset ülivõimsat kirikut silmapiiril, ja nii mu jalakesed jälle vudama hakkasid. Ma pole elades näinud niiiiii tohutusuuri kirikuid! Unes ka poleks osanud näha, et midagi nii võimsat olemas saab olla. Hing on täis suurt rõõmu ja tänutunnet, et saan avastada ja peale igakordset ütlust "ma pole kunagi näinud midagi võimsamat" näen ma uuel reisil jälle midagi võimsamat. Nüüd on meil aga vaja välja mõelda, kuidas kell 6 lennukile saaks. Ühistransport näitab ajakuluks 2 tundi. Lennujaamas võiks olla kaks tundi enne lendu, mis tähendab, et magada ei saagi. Ma pole elades nõus loovutama kaks tundi oma unest! Eriti arvestades, et otsekohe reisilt jõudes peame minema tööle. Jääb siis Uber, mis teeb jällegi odavlennuga reisimise kallimaks halva lennuaja tõttu. Nii et plaan on järgmine: 4.30 tellime Uberi, viieks oleme lennujaamas, kui hästi läheb. Kui miski peaks viltu minema ja aega viitma, jääme lennust maha ja säästureis läheb veel kallimaks uue lennupileti ostmise tõttu. Ikkagi mind ei huvita, sest uni on kõige tähtsam. Mulle antakse vast andeks, aga seda ma ei taha küll ette kujutada, mis Kaidarist saab, kui ta lõunaks tööle ei jõua....Hetkel aga on süda rõõmu täis ja rohkem ei mõtle. Muide, ma ei suuda kiljumata seda välja öeldagi: 29 päeva pärast läheme BARCELONASSE!! Lõpuks ometi!!! PS: piltidel Bratislava, v.a viimane kiljuma pannud ülivmiõimas Maria vom Siege kirik.
















Reisi maksumus 250 eurot inimese kohta, millest lennupilet 45 ja majutus 73.